Blogi

AI-määrus ja veebileht: mida peab teadma?

AI määrus ja tehisintellekti kasutamine veebilehel

Viimati kontrollitud: 5. november 2026

Mis muutus 2. augustil 2026?

Euroopa Liidu tehisintellektimäärus ehk AI Act jõustus 2024. aastal, kuid selle nõudeid rakendatakse järk-järgult. 2. augustil 2026 muutus kohaldatavaks artikkel 50, mis käsitleb teatud AI-süsteemide ja tehisintellektiga loodud sisu läbipaistvust.

Veebilehe külastaja peaks mõistma, millal ta suhtleb tehisintellektiga või näeb sünteetilist sisu, mida võib ekslikult pidada ehtsaks. See ei tähenda, et iga AI abil kirjutatud teksti, loodud pildi või parandatud koodirea juurde tuleb automaatselt lisada AI-märge.

AI-süsteemi pakkujal ja kasutusele võtjal on erinevad rollid

Pakkuja arendab AI-süsteemi või laseb selle arendada ning pakub seda oma nime või kaubamärgi all. Kasutusele võtja kasutab AI-süsteemi oma kutse- või äritegevuses.

Kui kasutad veebilehel valmis AI-vestlusabilist või lood mõne tööriistaga pilte, oled tavaliselt kasutusele võtja. Lahenduse arendamine või oma nime all pakkumine võib kaasa tuua pakkuja kohustused. Roll sõltub konkreetsest lahendusest ja sellest, kuidas seda pakutakse.

Millal puudutavad läbipaistvusnõuded sinu veebilehte?

1. Külastajale vastab AI-vestlusabiline

Kui inimene suhtleb veebilehel otse AI-ga, peab see olema talle selge esimese suhtluse algusest. Artikli 50 lõige 1 kohustab AI-süsteemi pakkujat looma lahenduse, mis võimaldab inimest sellest teavitada. Veebilehe omanikul tasub kontrollida, et teade oleks ka tegelikus vestlusaknas olemas.

Sobib näiteks lihtne tutvustus: „Tere! Olen AI-vestlusabiline.“ Teave peab olema arusaadav ja ligipääsetav. Ainult kasutustingimustesse peidetud lausest ei piisa. Erand võib kehtida, kui AI-ga suhtlemine on niigi ilmselge, kuid Komisjoni juhiste järgi tuleb seda erandit tõlgendada kitsalt.

2. Avaldad realistliku AI-pildi, -video või -heli

Sisu AI-päritolu avalikustamise kohustus puudutab muu hulgas süvavõltsinguid ehk deepfake-sisu. See on AI-ga loodud või muudetud pilt, video või heli, mis sarnaneb olemasolevate inimeste, esemete, kohtade või sündmustega ning võib ekslikult mõjuda ehtsa või tõesena.

Hindamisel tuleb arvestada sisu sarnasust kujutatud inimesega, esemega, kohaga või sündmusega ning selle esitamise konteksti. Pelgalt see, et stseen on väljamõeldud, ei välista märgistamise vajadust. Komisjoni juhised arvestavad ka seda, kas kujutatu võiks usutavalt päriselus olemas olla.

Kui sisu on süvavõltsing, tuleb selle AI-päritolu inimesele selgelt avalikustada hiljemalt esimesel kokkupuutel. Masinloetavast märgist faili sees üksi ei piisa.

Loomingulise, kunstilise, satiirilise või väljamõeldud teose puhul võib avalikustamine toimuda viisil, mis ei takista teose vaatamist või nautimist. Loominguline eesmärk ei kaota kohustust automaatselt.

Selgelt abstraktne või stiliseeritud illustratsioon ei pruugi süvavõltsingu määratlusele vastata. Realistliku turunduspildi puhul tasub aga küsida, kas külastaja võib pidada seda näiteks sinu päris tooteks, majutuskohaks või tehtud tööks. Eksitava esituse korral võivad lisaks AI-määrusele rakenduda muud reeglid.

3. AI aitab kirjutada avaliku huvi teemat käsitlevat teksti

AI-ga loodud või muudetud teksti AI-päritolu avalikustamise kohustus võib tekkida siis, kui tekst avaldatakse avalikkuse teavitamiseks avaliku huvi küsimuses. Näiteks võivad sellised teemad puudutada poliitikat, tervist, keskkonda või tarbijaohutust.

Oluline erand kehtib siis, kui tekst on läbinud inimese sisulise ülevaatuse või toimetusliku kontrolli ning inimene või ettevõte vastutab selle avaldamise eest. Pelgalt õigekirja parandamisest ei piisa. Kontrollida tuleb väiteid, fakte, allikaid ja järeldusi.

Tavalised teenuste tutvustused ja tootekirjeldused ei kuulu enamasti selle kohustuse alla. Avaldatav teave peab siiski olema tõene ja mitteeksitav.

4. Kasutad emotsioonituvastust või biomeetrilist liigitamist

Selliste süsteemide kasutamisel tuleb mõjutatud inimesi süsteemide kasutamisest teavitada ning järgida isikuandmete kaitse nõudeid.

Teavitamine ei muuda keelatud kasutust lubatuks. Näiteks AI abil emotsioonide tuvastamine töökohal ja haridusasutustes on üldjuhul keelatud, välja arvatud meditsiinilistel või ohutusega seotud põhjustel. Keelatud on ka teatud tundlike omaduste tuletamine biomeetriliste andmete põhjal.

Mida tavaliselt eraldi märgistama ei pea?

Artikli 50 läbipaistvusnõuded ei tähenda üldjuhul, et peaksid lisama külastajale nähtava AI-märke järgmiste tegevuste juurde:

  • Veebilehe koodi loomine või parandamine AI abil.
  • Tavapärane keeleline toimetamine, näiteks õigekirja või sõnastuse parandamine.
  • Ideede, struktuuri ja mustandite koostamine, kui avaldatavat tulemust hinnatakse selle tegeliku sisu ja kasutuskonteksti järgi.
  • Selgelt abstraktne või stiliseeritud illustratsioon, mida ei saa mõistlikult pidada ehtsaks kujutiseks.

Erandi kohaldumist ei saa otsustada üksnes kasutatud tööriista või töövõtte nime järgi. Oluline on, mida lõpuks avaldatakse ja millise mulje see külastajale jätab.

Masinloetav märgistus ja inimesele arusaadav teade on erinevad

AI-süsteemi pakkuja peab tagama sünteetilise sisu masinloetava märgistamise ja tuvastatavuse artiklis 50 sätestatud tingimustel. Tehnilise lahenduse puhul arvestatakse muu hulgas selle teostatavust ja sisu eripära.

Enne 2. augustit 2026 turule toodud sisu genereerivate AI-süsteemide pakkujatel on artikli 50 lõike 2 täitmiseks üleminekuaeg kuni 2. detsembrini 2026. See ajapikendus ei laiene vestlusabiliste kasutajate teavitamisele ega nõutavatele inimesele arusaadavatele AI-sisu teadetele.

Tavaline veebilehe omanik ei pea üldjuhul ise tehnilist märgistussüsteemi arendama. Võimaluse korral tasub säilitada tööriista lisatud päritoluinfo. Kui nõutud on inimesele arusaadav teade sisu AI-päritolu kohta, tuleb see esitada tehnilisest märgistusest eraldi.

Enne 2. augustit 2026 loodud sisu ei pea Komisjoni selgituse järgi artikli 50 tõttu tagasiulatuvalt märgistama. Komisjon soovitab seda võimaluse korral siiski teha, kui see aitab sisu päritolu selgitada.

Ära unusta AI-kirjaoskust

AI-määruse artikkel 4 käsitleb ka AI-d kasutavate inimeste teadmiste ja oskuste arendamist. Ettevõttel tuleb toetada tema nimel süsteeme kasutavate töötajate ja teiste inimeste AI-kirjaoskust vastavalt nende tööle ning kasutuskontekstile.

Praktikas võiks kokku leppida, kuidas kontrollitakse AI vastuseid, milliseid andmeid tööriistadesse sisestatakse ja kes otsustab sisu avaldamise üle. Meetmed peaksid vastama tegelikele tööülesannetele ja riskidele.

Praktiline kontrollnimekiri veebilehe omanikule

  • Kaardista AI kasutus. Millised vestlusabilised, sisuloomevahendid ja muud AI-lahendused sinu veebilehega seotud on?
  • Kontrolli vestlusakna algust. Kas külastaja saab kohe aru, et suhtleb tehisintellektiga?
  • Hinda realistliku sisu esitust. Kas pilti, videot või heli võidakse pidada ehtsaks?
  • Kontrolli AI abil kirjutatud tekste sisuliselt. Vaata üle faktid, allikad ja järeldused.
  • Lepi kokku vastutus. Kes kontrollib sisu, kinnitab avaldamise ja tegeleb parandustega?
  • Hoia vajalik info alles. Näiteks kasutatud tööriist, tehtud kontrollid ja märgistamisotsuse põhjendus.
  • Arvesta teiste nõuetega. AI-määrus ei asenda privaatsus-, autoriõiguse, reklaami- ega tarbijakaitsereegleid.

Kas AI-ga loodud blogipilt vajab märget?

See sõltub pildist ja selle esitamise viisist. Väljamõeldud töölauastseen ei ole automaatselt märgistamisest vabastatud, kui see on fotorealistlik ja võib mõjuda ehtsa foto või olukorrana.

Kui pilt on selgelt illustratiivne ega tekita eksitavat muljet, ei pruugi süvavõltsingu avalikustamise kohustus rakenduda. AI-päritolu võib siiski vabatahtlikult selgitada näiteks allkirjaga „AI abil loodud illustratsioon“.

Kui AI-päritolu avalikustamine on nõutud, esita teave külastajale arusaadavalt pildi juures või muul sobival viisil. Ainult alt-tekstist või faili metaandmetest ei piisa külastajale nähtava teate asendamiseks.

Kokkuvõte

Enamiku väikeste kodulehtede ja e-poodide jaoks tähendab AI-määruse järgimine eelkõige teadlikku AI kasutamist, läbipaistvust ja sisulist kontrolli.

Anna külastajale teada, kui ta suhtleb AI-ga. Hinda realistliku sünteetilise sisu märgistamise vajadust selle konteksti järgi ning kontrolli avaldatavate tekstide fakte. Iga AI kasutus ei vaja silti, kuid tööriista kasutamine ei võta ettevõttelt vastutust avaldatud sisu eest.

Soovid uut kodulehte või olemasoleva veebilehe sisu ja AI-lahendused üle vaadata? Võta minuga ühendust ja vaatame sinu vajadused koos üle.

Allikad ja lisalugemine

Artikkel annab üldise ülevaate ega ole õigusnõuanne. Konkreetse või suurema riskiga AI-lahenduse puhul küsi vajaduse korral nõu õigusspetsialistilt.

Sul on idee? Räägime!