AI-määrus ja veebileht: mida peab teadma?

AI-abilise ja AI-sisu märgistusega arvutiekraan töölaual

Alates 2. augustist 2026 kehtivad Euroopa Liidus tehisintellekti kasutamise uued läbipaistvusnõuded. Väikese ettevõtte kodulehe või e-poe omanik ei pea seepärast üldjuhul oma veebilehte ümber ehitama. Küll aga tasub üle vaadata, kas veebilehel suhtleb külastajaga AI-abiline ning kas avaldad tehisintellektiga loodud pilte, heli, videoid või tekste.

Allpool selgitan lihtsas keeles, millal tuleb AI kasutamisest teada anda, millal märgistust tavaliselt vaja ei ole ja mida võiksid oma veebilehel kohe kontrollida.

Mis muutus 2. augustil 2026?

Euroopa Liidu tehisintellektimäärus ehk AI Act jõustus juba 2024. aastal, kuid selle nõudeid hakati rakendama järk-järgult. 2. augustil 2026 muutus kohaldatavaks määruse artikkel 50, mis käsitleb teatud AI-süsteemide ja tehisintellektiga loodud sisu läbipaistvust.

Eesmärk on lihtne: inimene peaks aru saama, millal ta suhtleb tehisintellektiga ja millal talle näidatav realistlik sisu ei pruugi olla ehtne. Reeglid ei keela AI kasutamist ega nõua iga AI abil valminud teksti või pildi juurde silti.

AI-süsteemi pakkuja ja kasutusele võtja ei ole sama

Määrus eristab AI-süsteemi pakkujat ja kasutusele võtjat. Pakkuja arendab süsteemi või laseb selle arendada ning pakub seda oma nime või kaubamärgi all. Kasutusele võtja kasutab valmis AI-süsteemi oma kutse- või äritegevuses.

Kui lisad oma veebilehele kolmanda osapoole AI-vestlusroboti või lood mõne teenuse abil pildi, oled tavaliselt kasutusele võtja. Tööriista loonud ettevõte on enamasti pakkuja. Roll võib aga muutuda, kui arendad lahenduse ise või pakud seda klientidele enda nime all.

Millal puudutavad AI-määruse nõuded sinu veebilehte?

1. Veebilehel vastab külastajale AI-vestlusabiline

Kui inimene peab veebilehel päris kahepoolset vestlust tehisintellektiga, peab talle olema hiljemalt esimese suhtluse ajal selge, et vastaja ei ole inimene. Selle tehnilise läbipaistvuskohustuse paneb artikkel 50 eelkõige AI-süsteemi pakkujale. Veebilehe omanikul tasub siiski kontrollida, et kasutatav vestluslahendus näitab teadet ka tegelikus kasutajaliideses. Erand võib kehtida juhul, kui AI-ga suhtlemine on niigi ilmselge, kuid Euroopa Komisjoni juhiste järgi tuleb seda erandit tõlgendada pigem kitsalt.

Praktikas on kõige kindlam lisada vestlusakna algusesse lühike ja arusaadav teade, näiteks: „Tere! Olen AI-vestlusabiline.“ Märge peab olema nähtav ja ligipääsetav, mitte peidetud kasutustingimustesse või privaatsuspoliitikasse.

2. Avaldad realistliku AI-pildi, -video või -heli

Kõiki AI abil loodud visuaale ei pea automaatselt nähtava sildiga tähistama. Märgistamiskohustus puudutab eelkõige süvavõltsinguid ehk deepfake-sisu: AI abil loodud või muudetud pilti, videot või heli, mis sarnaneb olemasoleva inimese, objekti, koha, organisatsiooni või sündmusega ja võib jätta eksitavalt ehtsa mulje.

Selline sisu tuleb inimesele selgelt avalikustada hiljemalt esimesel kokkupuutel. Ainult faili sisse lisatud masinloetavast märgist ei piisa, sest külastaja peab teate nägemiseks või kuulmiseks saama sellest aru ilma eraldi tehnilise vahendita.

Ilmselgelt illustratiivne, väljamõeldud või abstraktne päisepilt ei ole tavaliselt deepfake, kui seda ei esitata ehtsa foto või sündmuse tõendina. Kontekst on siiski oluline. Kui AI-pilt kujutab väidetavalt sinu päris toodet, majutuskohta või tehtud tööd, võib märgistamata jätmine olla eksitav ka siis, kui AI-määruse deepfake-reegel otseselt ei rakendu. Arvestada tuleb ka tarbijakaitse, autoriõiguse, isikuandmete kaitse ja reklaamireeglitega.

3. AI aitab kirjutada avaliku huvi teemat käsitlevat teksti

AI abil loodud või oluliselt muudetud tekst tuleb märgistada siis, kui see avaldatakse eesmärgiga teavitada avalikkust avaliku huvi küsimusest. Nende hulka võivad kuuluda näiteks poliitika, avalikud teenused, õiguskaitse, põhiõigused, rahvatervis, keskkonnakaitse, tarbijaohutus ning ühiskondlikult olulised majandus-, teadus- või kultuuriteemad.

Oluline on aga erand: märgistust ei nõuta, kui pädev inimene on teksti sisu sisuliselt üle vaadanud või selle suhtes on rakendatud toimetuslikku kontrolli ning inimene või ettevõte vastutab avaldamise eest. Pelgalt õigekirja kontrollimisest ei piisa. Üle tuleb kontrollida väited, faktid, allikad ja järeldused.

Tavalised tootekirjeldused, teenuste tutvustused, reklaamtekstid ja üldine turundussisu ei ole enamasti avaliku huvi teemalised väljaanded. See ei vabasta ettevõtet siiski kohustusest avaldada tõest ja mitteeksitavat teavet.

4. Kasutad emotsioonituvastust või biomeetrilist liigitamist

Tavalisel väikeettevõtte veebilehel kohtab neid lahendusi harva. Kui AI analüüsib näiteks veebikaamera kaudu inimese emotsioone või liigitab teda biomeetriliste tunnuste alusel, tuleb mõjutatud inimest süsteemi kasutamisest teavitada. Lisaks tuleb järgida isikuandmete kaitse nõudeid.

Mida tavaliselt eraldi märgistama ei pea?

AI-määruse läbipaistvusnõuded ei tähenda üldjuhul, et peaksid lisama AI-märke järgmiste tegevuste juurde:

  • AI abil loodud või parandatud veebilehe kood ja kujundus;
  • õigekirja, stiili või sõnastuse tavapärane parandamine;
  • AI abil koostatud turundustekst, mida inimene sisuliselt kontrollib;
  • selgelt illustratiivne või abstraktne pilt, mis ei püüa näida ehtsa inimese, koha või sündmuse tõendina;
  • AI kasutamine ideede, struktuuri või mustandi loomiseks.

Tehisintellekti tööriista pakkujal on eraldi kohustus muuta sünteetiline sisu võimaluse korral masinloetavalt tuvastatavaks. Veebilehe omanik ei pea tavaliselt sellist tehnilist märgist ise faili lisama. Samas tasub jälgida, et pildi või video töötlemine ja eksport ei eemaldaks tööriista lisatud päritoluteavet põhjendamatult.

Praktiline kontrollnimekiri veebilehe omanikule

  1. Kaardista AI kasutus. Pane kirja, millised vestlusrobotid, sisuloomevahendid ja automatiseeritud lahendused sinu veebilehel töötavad.
  2. Kontrolli vestlusakna esimest vaadet. Külastaja peab kohe aru saama, kui ta suhtleb AI-ga.
  3. Vaata üle realistlikud pildid, videod ja helid. Kui sisu võib näida ehtsa inimese, koha, toote või sündmusena, hinda märgistamise vajadust.
  4. Loo sisuline toimetamisprotsess. Kontrolli AI abil kirjutatud tekstide fakte, allikaid ja väiteid enne avaldamist.
  5. Dokumenteeri olulised otsused. Säilita info kasutatud tööriista, toimetamise ja avaldamise eest vastutaja kohta.
  6. Kontrolli ka teisi reegleid. AI-määruse järgimine ei asenda privaatsus-, autoriõiguse, reklaami- ega tarbijakaitsenõudeid.

Enne 2. augustit 2026 loodud sisu ei pea uute läbipaistvusreeglite tõttu üldjuhul tagasiulatuvalt märgistama. Euroopa Komisjon soovitab seda võimaluse korral siiski teha, kui märge aitab vältida eksitust.

Kas selle artikli päisepilt vajab AI-märget?

Selle artikli päisepilt on loodud tehisintellektiga ja kujutab väljamõeldud töölauastseeni. Seda ei esitata tõendina mõne päris ettevõtte, koha või sündmuse kohta. Seetõttu ei ole see tõenäoliselt deepfake määruse tähenduses. Lisasin pildile siiski vabatahtliku märke „Pilt loodud tehisintellektiga“, sest läbipaistvus aitab lugejal sisu päritolu mõista ja suurendab usaldust.

Kokkuvõte

Enamiku väikeste kodulehtede ja e-poodide jaoks ei too AI-määrus kaasa suurt ümberehitust. Kõige olulisem on olla läbipaistev olukorras, kus külastaja suhtleb AI-ga või võib pidada sünteetilist sisu ehtsaks. AI abil loodud kood, ideed, tavapärane turundustekst ja selgelt illustratiivsed pildid ei vaja enamasti eraldi märgistust.

Kui kasutad AI-d avaliku huvi teema käsitlemiseks, ära piirdu keelelise korrektuuriga: kontrolli sisu, allikaid ja fakte ning võta avaldamise eest vastutus. Kahtluse korral tasub konkreetne kasutusjuht eraldi üle vaadata.

Soovid uut kodulehte või olemasoleva veebilehe sisu ja AI-lahendused üle vaadata? Aitan luua selge, kiire ja läbimõeldud veebilehe, mida on lihtne hallata.

Allikad ja lisalugemine

Artikkel annab üldise ülevaate ega ole õigusnõuanne. Konkreetse ja suurema riskiga AI-lahenduse puhul küsi vajadusel nõu õigusspetsialistilt.

Loe lisaks